Õpetaja mõju õpilasele võib olla väga suur, kuna pillimängu puhul on tegemist individuaalõpetusega. Pedagoogilise töö tulemus ilmneb tavaliselt pika aja jooksul, aga see tuleb kindlasti, kui õpetaja on targalt andnud õpilase arenguks oma parima. Õpetamiskunsti aluseks on teadmised ja nende edasiandmise oskus.

Õpetaja peab kindlustama õpilasele mitmekülgse arengu. Samas tuleb võimetele ning eeldustele realistlikult ja objektiivselt läheneda. Hea õpetaja arvestab õpilase isiksust ja individuaalsust ega püüa kõiki õpetada ühe standardi järgi. Ka ei püüa ta muuta õpilast maksimaalselt enda sarnaseks või selliseks, nagu ta ise oleks soovinud saada. Tark õpetaja arendab õpilast mitmekülgselt, tuues esile just neid suundi, mis võimaldavad õpilasele tulevikus maksimaalset tulu.

Õpilaste muusikaline andekus, füüsilised ja vaimsed eeldused on väga erinevad. Sellest tulenevalt peab esitama reaalselt täidetavaid nõudmisi. Tagasihoidlike eeldustega õpilase suhtes liialt suured lootused – see on pettumus nii õpetajale kui ka õpilasele. Reaalsed, perspektiivsed nõuded tagavad muusikalise tulemuse.

Otsused ja lahendused, mida õpetajal tuleb teha väga subjektiivsete probleemide puhul, pole kerged ning nõuavad aja möödudes ja õpilase kasvades tihti ümberhindamist. Õpetaja ülesanne on luua õpilase arenguks võimalikult pikaajaline õppesüsteem ja leida mitmekülgseid motivatsioonivariante.

Motivatsiooni punktid:

• Laps teeb heameelega seda, mis teda huvitab ja milline tegevus talle meeldib.

• Eeskuju. Selleks on eelkõige õpetaja meeldiv mäng, kontserdid, plaadid jne.

• Heaks ajendiks on koosmusitseerimine õpetajaga.

• Ansamblimäng – siin on tegemist “meeskonnatööga”:

  oluline on hea repertuaar ja huvitavad kontserdid.

• Edukad kontserdid.

• Kiitus, esiletõstmine.

 

Õpilase igakülgse arengu tagamiseks tuleb pidevalt tähelepanu juhtida järgmistele teemadele:

• Hingamine. Tuleta alati meelde sügava, mahuka sissehingamise tähtsust.

• Pillitoon – sinu “muusikaline käekiri”. Selle saavutamiseks mängi võimalikult

palju lüürilisi, laulvaid palasid, pöörates tähelepanu kõla täiuslikkusele ja

nootide seotusele.

• Oluline on artikulatsiooni selgus, põhistrihhide õige kasutamine.

• Intonatsioon. Puhas intonatsioon on määrava tähtsusega, eriti kahe või enama

vaskpilli koosmängus.

• Rütm. Ainult tugeval rütmitundel baseeruv mäng võimaldab heaks

pillimeheks saada. Kontrolli end metronoomiga!

Loomulikult kuuluvad nende üldküsimuste juurde alati spetsiifilisedki nagu ambušuur,

keeltehnika, legato, kõigi tehnikate koostöö jne.